Emotsioonide sõnumid
VIHA näitab, kus on meie piire ületatud, ja kutsub neid uuesti leidma ja taastama.
KURBUS näitab meie väärtushinnanguid ja seda, mida me tegelikult igatseme. Ta kutsub aktsepteerimisse, kus saab sündida transformatsioon.
ÜKSINDUS näitab, et otsime ühendust valest kohast, ja kutsub meid tagasi iseenda ja Eluga ühenduse loomise juurde.
HIRM näitab, mida me usume iseenda ja Elu kohta, ja kutsub meid hirmu sisse sügavmaalt vaatama, et valed saaks päevavalgele tulla.
KADEDUS näitab, mida me endale tegelikult soovime, ja kutsub meid sinna suunas oma sihte seadma.
HÄBI näitab, et peame ennast valeks, ja kutsub tagasi enese armastamise ja väärtustamise juurde.
SÜÜ näitab meile meie enda väärtushinnanguid ja kutsub oma elus tegema muutusi, et olla see, kes igatseme olla.
ÄREVUS näitab, et elame tulevikus, ja kutsub meid tagasi olevikku, oma kehasse, südamesse, oma intuitsiooni juurde.
RÕÕM, rahu, tänulikkus, inspiratsioon, vabadus... tuletavad meile meelde, kes me päriselt oleme.
Igal emotsioonil on sulle sõnum. Kuula nad ära.
Kuidas (ja miks) emotsioone lubada?
Mul läks päris kaua, kuni sain aru, mida emotsioonide lubamine päriselt tähendab.
Pikka aega ma küll lubasin oma emotsioone, aga tundsin neid peamiselt oma peas. Või siis püüdsin vabaneda sellest füüsilisest ebamugavusest, mida emotsioonid kehas põhjustasid.
Pikka aega ma küll lubasin oma emotsioone, aga tundsin neid peamiselt oma peas. Või siis püüdsin vabaneda sellest füüsilisest ebamugavusest, mida emotsioonid kehas põhjustasid.
Täna ma tean, et emotsioonide lõpuni tundmine on üks minu superpower.
Kui sa ei kardaks enam ühtegi oma emotsiooni
See, mis seisab sinu ja su vabaduse vahel, on hirm tunda oma emotsioonid lõpuni.
Milline su elu oleks, kui sa ei kardaks enam ühtegi oma emotsiooni... ühtegi emotsionaalset ebamugavust? Hirmu, ärevust, raevu, üksindust, häbi, ärritust...
Emotsioonide lõpuni tundmiseks on üks imeline abivahend — see on sinu keha.
"Keelatud" tunded ja depressioon
Olen mõnda aega tundnud kutset kirjutada depressioonist. Täna alanud “pimeduse perioodil”, mil päevas on järsult tund aega vähem valget aega, puudutab see teema eriti. See on sissepoole vaatamise periood, aga kui sealt seest vaatab vastu vaid tühjus, kahetsus, valu, kurbus ja ahastus, siis kandub see ka kõigele välisele. Siis näen ümbritsevas maailmas valu ja kannatusi ja kogen enda elu tühja, väikese ja tähendusetuna. Sõna otseses mõttes pole ei motivatsiooni ega energiat voodist tõusta.
Loe lisaks