Viha
Viha on kaval tegelane. Ta oskab peita ennast nii salaja su sisse, et sa jääd tõsimeeli uskuma, et teda pole olemas.
Võib juhtuda, et ta aegajalt näitab ennast, kuid peitub seejärel kohe süütunde varju.
Kuna tema jõud on tugev ja ta tahab vabalt liikuda, siis tema kinni hoidmiseks kulub palju eluenergiat; sinu kehas väljendub see väsimuse ja jõuetusena.
Eriti juhul, kui teda on aasta(kümne)id kuhjunud, ilma et oleks vahepeal vabastatud.
Eriti juhul, kui teda on aasta(kümne)id kuhjunud, ilma et oleks vahepeal vabastatud.
Mõned märgid, et viha võib olla salaja su sisse pugenud:
- Sa oled väsinud või jõuetu, kuigi oled saanud piisavalt magada.
- Sa oled depressioonis.
- Sa arvad, et sa ei oska vihastada.
- Sa vihastad küll (eriti turvaliste inimeste ehk oma lähedaste peale), aga tunned end pärast halvasti ja süüdi.
- Sinus on palju rahuolematust või oled sageli ärritunud.
- Sa kardad, kui inimesed sinu ümber on vihased.
- Sa püüad vihaseid inimesi rahustada ja konflikte iga hinna eest vältida.
- Sa oled kaotanud oma lähedase või midagi muud väga olulist, kuid pole selles kaotuses kogenud viha.
Viha kutsub sind märkama, et sa oled oma vajadusi ja piire eiranud.
Või et teised on seda teinud.
Ning ta annab jõudu, et hakata olukorda muutma ja lahendusi otsima.
Kui sa teda kardad ja eirad, röövib ta su elujõu, nii et sulle jääb lootusetus, masendus, jõuetus, depressioon.
Kui vihale on oma koht süsteemis antud ja tal on täieõiguslik luba olemas olla, vabaneb sinus tohutult energiat.
KUIDAS?
1. Jaata viha, tunnista endale, et ta on sinus olemas. Sa ei ole halb inimene, kui sa tunned viha. Sa ei ole isegi kellelegi ohtlik, kui lubad oma vihal elutervelt väljenduda.
2. Ela viha oma kehas füüsiliselt välja. TURVALISELT ja TEADLIKULT — kedagi kahjustamata! Kätega diivanit või poksikotti pekstes, padja sisse karjudes, ujumisnuudliga vastu põrandat virutades, jalgu trampides (ole turvaliselt loominguline). Lihtsalt otsustad, et oled 10 minutit teadlikult ebateadlik. Kui see tundub võimatu, siis vähemalt näe vaimusilmas, kuidas sa oled raevus ja mida sa siis teed – minnes täiega selle kujutluse sisse.
Kui kellegi suunas kasvõi mõttes viha või raevu lubamine tekitab süütunnet või on väga hirmus/ehmatav, siis teadvusta, et need mõtted-kujutlused on niikuinii sinu sees juba olemas – muidu need ei saaks üles tulla. Parem neid teadlikult lubada ja endast maha laadida kui lasta neil ennast seestpoolt kahjustada või ebatervelt väljenduda.
Kui sa pole seda kunagi tealikult teinud, siis tõenäoline, et protsessi käigus kerkib üles ka väga vana viha... isegi aastakümneid tagasi juhtunud asjade suhtes. Lõpuks ometi!
Sa ei pea ootamata, kuni viha tekib, et teda välja elada. Aga vahel on kahtlemata abiks, kui miski on sind juba aktiveerinud.
Lisaks viha turvalisele väljaelamisele tegele ka põhjustega, miks viha on saanud sinu sisse kuhjuda. Näiteks, millised sinu uskumused-kogemused on tinginud selle, et sa viha kardad; selle, et sa ise või teised ei austa su piire või vajadusi (kas sa üldse oskad nimetada, mis on sinu vajadused või kust lähevad sinu piirid?); selle, et sa kahtled oma vajaduste olulisuses.
Paradoksaalselt, mida elutervemas kontaktis oled oma vihaga, seda rahumeelsemaks sa muutud.
P.S. Intensiivsete tunnete tundmine ei ole enamasti mugav ja ei peagi olema. Ära pelga, kui läheb ebamugavaks — see on osa protsessist.