Me ei võlgne oma vanematele midagi ja meie lapsed pole meie omand
Me ei võlgne oma vanematele midagi peale vastuvõtmise. Ja seegi on pigem õigus kui kohustus – midagi, mida teha iseenda terviklikkusse ja rahu heaks.
Ning meie lapsed pole meie omand – ükskõik kui palju oleme neile andnud, nad ei võlgne meile mitte midagi!
Head isadepäeva kõigisse peredesse!
Head iseenda, oma (esi)isade ja oma laste vastuvõtmist!
Ilusat andmist kõigile, kellel on lapsed, ja siirast tänulikkust ja terviklikkust kõigile, kellel on isad!
Head iseenda, oma (esi)isade ja oma laste vastuvõtmist!
Ilusat andmist kõigile, kellel on lapsed, ja siirast tänulikkust ja terviklikkust kõigile, kellel on isad!
*
Kontekstiks siia juurde üks konstellatsioonist lähtuv sügav mõtisklus:
“Me oleme oma vanemad, kes on omakorda oma vanemad. Me ei saa neist lahti öelda. Kui neid eitame, kust me siis tuleme ja kes me siis oleme? Tänu sellele, et nemad olid ja midagi teineteisest andsid, oleme olemas. Kuulume igaveseks nende juurde. Siiski pole me nende omand — oma lapse kaudu on vanemad astunud kõigepealt elu teenistusse.
Kõige tähtsam, mida kõik lapsed oma vanematelt võtta saavad, on elu. See kingitus on liiga suur, et laps seda eales tasakaalustada saaks. Just seetõttu vanemad annavad ja lapsed võtavad.”
– Bert Hellinger, “Perekonna varjatud seadused”
Kõige tähtsam, mida kõik lapsed oma vanematelt võtta saavad, on elu. See kingitus on liiga suur, et laps seda eales tasakaalustada saaks. Just seetõttu vanemad annavad ja lapsed võtavad.”
– Bert Hellinger, “Perekonna varjatud seadused”