Lase oma tähelepanuenergial langeda oma peast kehasse, märka aistinguid oma kehas.

See põletustunne, see kokkutõmbumine, see valu, see surin, see kõhus keeramine, see värisemine, see klomp kurgus. Nad on ebamugavad, võibolla isegi hirmutavad, aga mitte ohtlikud.

Hoia kogu tähelepanu sellel aistingul, kuni temast ei jää enam midagi järgi. Ja siis märka, mis on see, mis alles jääb.

Ära hakka ennast tervendama ega oma mõtteid analüüsima, kui emotsioon on juba aktiivne. See annab emotsioonile märguande, et ta ei ole lubatud ja sa surud ta jälle oma kehas alla. Tunne see aisting füüsiliselt lõpuni ja alles siis hakka vaatama, mis sõnum selles emotsioonis ennast nähtavaks teha tahab.

Mõistusel on tuhat argumenti, miks mõni emotsioon on halb, vale või ohtlik ning mida see kõik sinu kohta tähendab.

Ja see kõik ei tähenda sinu kohta mitte midagi. Jälgi oma mõtteid, kuid jäta endale võimalus loota või natukenegi kahelda – äkki see mõte ei ole objektiive tõde?

Emotsionaalne vabadus on julgus tunda kõike ja samastuda mitte millegagi.

Harjuta alguses väiksemate või "turvalisemate" emotsioonidega ning märka, kus nad end kehas väljendavad (kus sa tunned mõnda aistingut).

Ja anna endale luba kasvõi sada korda ebaõnnestuda, aga ära anna alla.

Ma luban sulle, et esialgu ei saa see olema kerge ega mugav, kuid sul on NII PALJU VÕITA, kui sa muudad selle oma elustiiliks.