Pealegi, kui ma lähen kedagi päästma, siis sageli muutun ka ma ise ohvriks. Sest: "ma juba annan nii palju ja ma enam ei jaksa! Ja tema isegi ei pinguta 😡"
Midagi sellist... tuleb tuttav ette? : ) Päästmine on üks tänamatu töö.

Kuidas päästmise asemel aidata?

1. Enne, kui kellelegi appi lähed, peatu ja märka — kas see soov tuleb puhtast kohast või on sul endal ebamugav teda kannatamas näha?

Kui on ebamugav, siis puhasta esmajoones oma valu.

Oo jaa, seda on palju raskem teha, kui püüda teist “parandada”!

Me hakkame oma lähedasi päästma just sellepärast, et meil on liiga valus kohtuda enda tunnetega. Nt süü, abitus või hirm. Ent kui me aitame nende tunnete pealt, ei ole sellest kahjuks palju abi.

2. Näe seda inimest tema täielikus valguses ja väes.

Ma tean, et see ei ole see, mida su silmad näevad. Ta ju kannatab ja on oma väest väga kaugel.

Sellepärast me seanssidel kasutame vahel teise inimese sisse vaatamist nii, et leiame sealt lõpuks üles tõe selle kohta, kes ta tegelikult on. Ma nimetan seda südamega vaatamiseks.

Ma olen nii palju kordi näinud inimesi nutma puhkemas, kui nad avastavad selle tõe (ma ise kaasa arvatud). Kui nad ei näe enam ohvrit, vaid näevad seda valgust, rõõmu ja väge… midagi, millest see "ohver" võibolla ise üldse teadlik pole.

Nendes pisarates on tänulikkus, armastus ja VABANEMINE.

Nendes on taipamine, et kedagi pole vaja päästa. Ja keegi ei pea kellegi koormat kandma.

Asi on selles, et kui ma näen kedagi ohvrina, siis ilma, et ma midagi sõnadega ütleksin, saab see inimene mult peegeldust, et ta on väeti ja saamatu...

Kui ma näen tema kõrgeimas olekus, siis ilma, et ma talle sõnagi selle kohta ütleksin(!), peegeldan ma talle seda tõde tema kohta. Mul on nii palju kogemusi ja tõestust selle kohta, et see päriselt toimib.

See EI tähenda üldsegi seda, et ma loobun hoolimisest, armastusest ja kaastundest... sest inimtasandil on tema kannatus tõenäoliselt väga reaalne.

Aga samal ajal saan ma hoida endas kujutlust ja teadmist ka ühest teisest tasandist tema sees.

Ja vastutada ainult ENDA (mitte tema) valu eest.

Kui sa näed päriselt tõde, siis just nii saad aidata ilma päästmata.
Ent ka ilma hooletusse jätmata!
Just siis tulevad sõnad ja teod täiesti puhtast kohast.
Just need sõnad ja teod, mis päriselt aitavad.

See on teise inimese hoidmine tema väes seni, kuni ta ise enda väe üles leiab.

Aga selleks, et see päriselt toimiks, on enne vaja puhastada oma valu, hirm või süü. Ära karda nende tunnetega teadlikult(!) kohtuda.

Muide, kui sa lähed kedagi päästma, siis sa pead uskuma, et sina oled vägevam kui tema : ) Ainult eralduses elav ego näeb nii.

P.S: Need kaks sammu on väga olulised ka oma energeetiliste piiride seadmiseks neil, kes end sageli emotsionaalse käsnana tunnevad.

Kergust soovides
Marit


Kui otsid muutuste tegemisel toetust, oled oodatud seansile Tallinnas, Tartus või veebis.